Tallinna Arengu-ja Koolituskeskuse üheks põhikirjaliseks eesmärgiks on koolitustegevuse kaudu pakkuda Tallinna paremaid kogemusi kõigile, kes seda soovivad. Alljärgnev väljapakutud  e-teenuste temaatikat käsitlev näidiskoolitus hõlmab suurt osa Tallinna valitsemisala erinevate e-teenuste lahendusvariantide pakkumistest, kasutades koolitajatena Tallinna linnaametnikke ja erasektori vastava teema asjatundjaid. Konkreetsete koolitusprogrammide sisu ja pakutavad teemad, koolituse tingimused ning maksumus kooskõlastatakse eelnevalt alati tellijaga.

e-lahendused Tallinnas. Koolituse pakkumine selles valdkonnas:

  1. e-administrateerimine
  2. Ühiskaart (e-pilet) ja m-parkimine

Seminaride eesmärgiks on tõsta mitmete EL riikide ja idapoolsete, ELi mittekuuluvate naabrite kohalike omavalitsuste huvi ning teadmisi e-administreerimine kohta ning vahetada omavalitsustasandi e-lahendustealaseid kogemusi. Eesti ning Tallinna linn on pälvinud rahvusvahelist tunnustust innovatiivse ja aktiivse eestvedajana e-lahendusi puudutavates küsimustes. Edastades neid teadmisi nimetatud alal teiste riikide omavalitsustele, kus e-lahendusi veel rakendatud ei ole või kavatsetakse sellega veel tegelema hakata, oleks Tallinnna linnal võimalus ka tulevikus püsida nii e-valitsemist kui  teisi e-lahendusi puudutavate uuenduste ning parenduste propageerimisel ja ellurakendamisel esireas. Samuti tuleks koolitusse kaasata – eeskätt TAKKi poole pealt – teisi e-administreerimise alal aktiivseid Euroopa linnu.

Eesmärgiks on e-administreerimise teadmiste ja kogemuste edastamine, mis hõlbustaks e-valitsemise ja e-teenuste rakendamist seminaridel osalenud ametnikel – spetsialistidel kodulinnade linnavalitsustes. Esitada seminari lõpupäeval osalenutele ankeetküsimustik hinnangu saamisels seminaril saadud/kogutud uute teadmiste osas. Mõne aja möödudes saata täiendav ankeet seminaril osalenutele, et saada teada, kuidas on edenenud koolitusel saadud teadmiste ellurakendamine nende kodulinnas.

Sihtrühmaks on need linnad, kus alles hakatakse juurutama e-administreerimist ning kus e-teenuste kättesaadavus ei ole veel sellisel tasemel nagu meil (näiteks Ukraina, Venemaa, Moldova, Gruusia, Afganistani, Valgevene, Makedoonia jt. riikide  pealinnad ja linnad).

Samuti oleks soovitav kaasata peale Tallinna ka teisi e-adminsireerimise alal innovatiivsete ideede ning heade tulemustega silmapaistnud spetsialiste, kes võiksid seminaridel ka ettekandjatena esineda.

 

  1. e-administreerimine, kasutegur e-valitsemise rakendamisel

E- adminsireerimise võimalused on aga erinevates riikides (linnades) väga erineval määral väljaarenenud. Tallinnal kui e- administreerimisega linnal on hea võimalus tutvustada oma saavutusi ning etendada olulist rolli edasiste e- adminsireerimise kujundamisel ja sellest tulenevate uuenduste elluviimisel, jagades teadmisi sel alal seni vähem kogenud omavalitsustele ning aidates seeläbi neil luua e- adminsireerimiseks vajalikku organisatoorset raamistikku.

e-valitsemise kasutamise eeldus on nende tehnoloogiline ligipääsetavus. Kättesaadavust mõõdetakse uuringutega, mida linn pidevalt tellib. Oluliseks e-adminitrateerimisteenuste kättesaadavuseks on Wifi ala laiendamine

1.1.e-administreerimise ja e-teenuste juurutamine ning arendamine kohalikes omavalitsustes:

1.1.1. parendab kodanike võimalust osaleda otseselt demokraatlikes protsessides

1.1.2. aitab  olla operatiivsemalt kursis kohalike omavalitsuste tegemistega.

1.1.3. vähendab ja lihtsustab bürokraatlikku asjaajamist,

1.1.4. on innovaatilisemate töötulmuste mootoriks

1.1.5. muudab kohelike omavalitsuste töö läbipaistvamaks.

1.1.6. võimaldab täita avalikule haldusele esitatavaid ootusi

1.1.7. võimaldab kiirelt ja mugavalt kasutada oma õigusi ja täita kohsutusi

1.2. e-teenuste algatuse olulisemad meetmed kohalikes omavalitsustes:

1.2.1. ühine inforuum

1.2.2. uuendus nii teadus- ja arendustegevus IKT valdkonnas

1.2.3. kaasatus, paremad avalikud teenused ja elukvaliteet

1.3. e-administreerimises tähtsal kohal linnakodanikele:

1.3.1. e-valimine

1.3.2. ühekordne lapse sünnitoetuse taotlus (ilmekas näide, kuidas linna teenust osutatakse riigiportaali kaudu)

1.3.3. kaardirakendus (infoteenus eri valdkondade kajastamiseks > kultuur, haridus, turism, operatiivinfo jne.)

Interneti tarbimine Tallinnas 2016. aastal:

Kasutajaid 89%

1.4. e-administreerimise (teenuste) kanalid:

1.4.1. personaalarvutid

1.4.2. digitaalne televisoon

1.4.3. lauatelefon

1.4.4. mobiilsed seadmed

1.4.5. infokioskid

 

Teemat käsitlevad lektorid: üldsissejuhatus – Toomas Sepp (Tallinna Linnakantselei), IT ja e-lahendused – Väino Olev (Tallinan Linnakantselei), Arvo Ott (e-Riigi akadeemia), Piret Kiiss (Tallinna Linnakantselei)

 

  1. Ühispilet ja m-parkimine

 

Kõik rahvastikuregistris Tallinna elanikuna arvel olevad inimesed saavad 2013. aasta algusest Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordis tasuta sõita. Sõiduõiguse ühistranspordis annab Ühiskaart.

Ühiskaardi võib siduda oma isikuga. Isikustatud kaart võimaldab soodustuse saamist. Isikustamine tähendab, et plastkaart on elektrooniliselt määratud kasutamiseks kindlale inimesele, nagu näiteks pangakaart. Kaarti saab ühe euro eest isikustada seda müüvates kauplustes ning tasuta internetis (www.pilet.ee) või Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis. Isikustatud kaarti saab kasutada ainult üks inimene, vastasel korral kehtib kaardile ostetud pilet selle ettenäitajale.

E-pileti süsteemis võib kasutada ka e-pileti süsteemiga ühildatud muu RFID tehnoloogiat toetavale standardile vastavat kontaktivaba kaarti (näiteks õpilaspilet, tulevikus ka pangakaart). Isikustatud Ühiskaart kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

Uue soodustuse tekkimisel (näiteks rahvastikuregistris Tallinnasse sisse kirjutades tallinlase tasuta sõidu õiguse saamisel) tuleb Ühiskaart soodustuse saamiseks uuesti isikustada.

Ühiskaardile saab laadida raha ja piletitooteid. Isikustatud Ühiskaart võimaldab sõidusoodustuse saamist ja on seotud Eesti rahvastikuregistris oleva isiku isikukoodiga. Et Ühiskaardiga üksikpileti eest tasuda, tuleb kaardile eelnevalt laadida raha. Raha laadida ja pileteid osta saab internetist www.pilet.ee , mobiiltelefoni teel ja müügipunktidest.

Raha laadimise juhendid

Üksikpilet on tunnipilet. Kui kaardil ei ole perioodipiletit, kuid on piisav rahajääk, ostab süsteem sõitjale tunnipileti. Ümberistudes peab Ühiskaardiga taas sõidu valideerima, sel juhul näitab validaator, mis kellaajani pilet kehtib. Kui tunnipilet lõpetab kehtivuse enne käesoleva sõidu lõppu, ei ole vaja uut piletit osta. Kuna  süsteem peab ise arvestust üksikute sõitude osas, siis ei tule reisijal kaardile laetud raha eest rohkem kui päevapileti maksumuse ulatuses sõitude eest tasuda. Sobivaima e-pileti kalkulatsioon toimub hetkel ainult ühe ööpäeva piires, seepärast on püsisõitjatel kasulikum endale soetada kas 3, 5 või 30 päeva kaart .Kaardile laetava raha eest saab sõita nii Tallinnas kui Harjumaal, va raudteel.

Raha tagastamine

Kaardile kantud rahal ei ole kasutamiseks ajalist piirangut ning see võimaldab piletikaarti ja seal olevat piletiraha kasutada ka kuu või aasta pärast.  Kui inimene soovib kaardile laetud raha tagasi saada, siis seda on võimalik teha Tallinna linnavalitsuse teeninduspunktis või digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel info@pilet.ee aadressile.

Lisaks jääb püsivalt alles võimalus osta viimase hetke pilet ühistranspordi sõiduki juhilt.

Tallinna ühistranspordis saab ühissõiduki juhilt piletit osta vaid sularaha eest. Ühe sõidu pileti müük toimub ühissõidukist. Ühe sõidu pileti ostmiseks ühissõidukist sisenetakse ühissõidukisse esiuksest. Sõitja peab ühe sõidu pileti hoidma alles sõidu lõpuni. Ühe sõidu piletit ei märgistata, ei komposteerita ega valideerita.

Ühiskaarti saab osta müügikohtadest, mille nimekiri asub interneti leheküljel www.pilet.ee. Ühiskaardi pandiraha on 2 €. Ühiskaardi isikustamine on tasuta internetis www.pilet.ee ning Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis aadressil Vabaduse Väljak 7. Ühiskaardi isikustamine muudes müügikohtades maksab 1 €.

Isikstatud Ühiskaarti saab asendada kontaktivaba pangakaardi või õpilaspiletiga. Esialgu saavad oma kaarte kasutada SEB ISIC kaardi omanikud ning süsteemiga liitunud koolide õpilased.

 

 

 

Ühiskaardiga valideerimisel kontrollitakse kehtiva sõidupileti ja sõidusoodustuse  olemasolu. Sõidupileti puudumisel, kuid raha olemasolul Ühiskaardil, müüakse sõitjale 1 tunni e-pilet. Raha puudumisel Ühiskaardil sõitu ei lubata (sõitja peab juhi käest ostma ühe sõidu pileti või väljuma ühissõidukist).

Sõitjale soodsaima piletihinna arvutamine

Kui soovitakse sõidu eest tasuda Ühiskaardile laaditava rahaga, tuleb iga sõit valideerida. Selle tulemusena tekib esimesel valideerimisel ühe tunni pilet. Pilet kehtib kõikidel Tallinna ühistranspordi bussi-, trammi ja trolliliinidel kasutades ühissõidukeid piiramatu arv kordi. Esimese ja viimase valideerimise ajavahe võib olla kuni 60 minutit ning pilet kehtib kuni viimase valideeritud sõidu lõpuni.

Kui päeva jooksul sõidetakse kolmes eri tunnis, tekib ühe päeva pilet, mis on sõitjale soodsam. Kui kalendripäevas ostetud tunnipiletite maksumus ületab ühe päeva pileti maksumuse, siis müüakse sõitjale tunnipiletite asemel ühe päeva pilet. Ühel päeval võib teha piiramatu hulga sõite, kuid sõitja maksab selle eest vaid kolm eurot, s.t sõitjale müüakse ühe päeva pilet. 

Ühiskaardile laaditud raha eest saab valideerides osta ainult 1 tunni pileteid kuni 6-le inimesele.

Alates 2000. aasta suvest on Tallinnas võimalik parkida mobiiltelefoni abil. Tänaseks on mobiilse parkimise teenusepakkujaid üle Eesti juba mitmeid. Mobiilse parkimise saamisloost ja rakenduslikust küljest Tallinnas annavad ülevaate AS Telia poolt koostatud vastavad loenguteemad.

m-parkimise otstarbekus:

– ei ole vaja otsida paberpileti või automaadi võimalust

– saab mugavalt mobiiltelefoniga määrata sobiv aeg

– kontrollimisel lihtne parkimisaja vaatlus

– välistatud võltsimised, mida saab aga paberpiletiga teha

 

Selles kontekstis on võimalik pakkuda Tallinna Ühiskaardi ja m-parkimise kogemust kõigile, kel selle vastu huvi.

 

Teemasid käsitlevad lektorid: Toomas Sepp (Tallinna Linnakantselei), Allan Alaküla (Tallinna Linnakantselei) Hendo Priimägi (Ühisteenused), Väino Olev (Tallinna Linnakantselei), Valeri Raag (Telia), Kuno Peek (AS Telia).

 

Koolituse käigus on planeeritud Field Visit, mille käigus tutvustatakse ühiskaardi süsteemi, m-parkimist, sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrolli ja Ülemiste Cityt (koostöös AS Ühisteenused, Tallinna Linnatranspordi AS, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti, e-Estonia showroom-iga.

 

Kasutatud materjalid:

  1. Toomas Sepp – Tallinn City Digital Document Processing Inforamtion System Tln., 25.11.2008
  2. Arvo Ott – Information Society and eGovernment in Estonia – policies, frameworks, services Tln., 2008
  3. Toomas Sepp – Municipal ID Ticket as Lifeblood for National ID Card, ettekanne seminaril 25.11.2008
  4. Hendo Priimägi – m-parking and practical Demonstration Tln., nov. 2008
  5. Märt Randoja – Introduction to ID-ticket, Tln., nov. 2008
  6. Toomas Sepp – Electronic Document Management System. Tln. nov. 2008
  7. Tallinna Linnavolikogu – Tallinna avalike teenuste edasiarendamist tagava infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2008-2013
  8. Allan Alaküla – e-ticketing in Tallinn and crossborder initiatives Tln., jaan. 2010
  9. Toomas Sepp – e-Estonia and e-Tallinn Tln., jaan. 2010